Jällegi üks sellistest raamatutest, mida ma tavaliselt ei loe. Psühholoogilised põnevikud krutivad vahel minu jaoks ebameeldivat pinget. Õnneks selles raamatus seda häda polnud.
Kaanel on öeldud, et "juhukohtumisest hakkab hargnema ettenägematu valede ja pettuste võrk." Tegelikult tahaksin ma sellele natuke vastu vaielda, sest juhukohtumine oli see ainult ühest küljest vaadatuna. Küll aga oli valede ja pettuste võrgustik üles ehitatud päris viisakalt ja usutavalt. Kirjanik söötis seda lugejale ette täitsa õigete dooside kaupa, et jõuaksid ühe asja ilusti ära seedida, enne kui järgmine tuleb. Ja kui mul ka ühe koha peal tekkis mõte, et nüüd keeras küll üle võlli, sest selline kokkusattumus tundub natuke liiga deus ex machina, siis üsna varsti selgus, et see polnudki üldse kokkusattumus.
Ma ei saa küll kahjuks sisust väga palju kirjutada, see läheks vist algusest peale üheks suureks spoileriks, aga temaatika vaagib nn "katkisi" inimesi, kelle moraalne kompass on mingi magnetiga väga kiiva aetud ja keda psühholoogiliselt tark kurjategija oskab tõelist Stockholmi sündroomi tundma panna. Ja no loomulikult võib ju ka päriselus ükskõik mis hetkel selguda, et sa võid ju mõelda, et sa tunned oma lähedasi ja sõpru, aga...
Kirjutatud on see hästi lihtsas keeles, ilma keerutamata ja ilma ka liigset psühholoogiat ajamata. Minu meelest ongi see sellelaadsete põnevike juures üks suurimaid plusspunkte - lakooniline kirjeldus. See on tegelikult ju potentsiaalselt palju kõhedam kui välja kirjutamine, misasi see nüüd täpselt on, mida me kõik peaksime kartma. Mõtleme vanadele õudusfilmidele, mis on pigem koomilised. Ja raamatus oleks see lihtsalt lapsik. Nii et ma ei imesta küll, et Ungeri teoseid on tõlgitud 28 keelde.
Tõlkija Marianne Otsa ja toimetaja Veste Roosaart tahan ka tänada, sest tõepoolest oli väga mõnus ja ladus lugemine. Minu maailma see küll ei raputanud, aga ajaviitelugemiseks oli tore küllalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar