Ma olen ühte Hannah' Poirot-lugu lugenud. See ei olnud eriti hea tõlge ja ma mõtlesin, et teen uuesti proovi, äkki see oli tõlkest, et ma ei haakinud raamatuga sugugi.
Ma ei saa ühest asjast lihtsalt aru. Kuidas võtab üks (täiesti keskpärane kusjuures) kirjanik endale selle julguse ja võib-olla isegi jultumuse mõelda, et Poirot on ikka nii äge tegelane ja kahju, et Christie ära suri. Kindlasti tahaksid inimesed veel Poirot-lugusid lugeda ja ma teen maailmale ju teene, kui ma inimestele annan, mida nad soovivad. Ja siis pannakse Agatha Christie nimi veel kaanele suuremalt kui pealkiri või tegeliku autori nimi (eelmine kord ma niimoodi orki lendasingi, sest mõtlesin, et mul on mingi Poirot-lugu vahepealt lugemata jäänud).
See raamat oleks oluliselt parem ja ma ei teeks selle suhtes üldse nii palju kriitikat, kui Sophie Hannah oleks selle raamatu avaldanud sajaprotsendiliselt enda omana ja ükskõik millise enda poolt välja mõeldud detektiiviga. Siis oleks see täiesti roogitav räim olnud, sest lugu kui selline polnud üldse paha. Aga kui oled juba kord nii suur Poirot' austaja nagu näiteks mina, siis proovi palju sa proovid, ei ole see Poirot seal sugugi autentne. Ma ei tea, kui suur osa oli sellest tõlkel, sest ma ei saanud üle ega ümber sellestki šokist, et Catchpool ja Poirot üksteist sinatavad. See peaks olema küll tõlkijale selge, et kuni tegelased ingliskeelses originaaltekstis üksteist eesnimepidi ei kutsu, siis ei ole ka sinatamine õigustatud. Ma lihtsalt ei kujuta Poirot'd sellisesse familiaarsusesse langemas. Samuti ei oskaks isegi mina suure fännina kirjutada lugu nii, et Poirot oleks selles täiesti autentsete manerisimidega. Hannah ka ei oska.
Seega olen ma jõudnud otsusele, et kolmandat katset ma nende wannabe-lugudega ei tee. Küll aga ei välista ma üldse võimalust, et ma loen Sophie Hannah "omatoodangut", sest nagu ma ütlesin, oli lugu iseenesest täiesti hea.
Raamatu pealkiri on "Aasta viimane surm". Noh, eks see on minugi aasta viimane krimi- või üldse raamat. Sel aastal lugesin ma täpselt 50 raamatut ja Goodreads ütleb, et lühim neist oli 74 ja pikim 809 lk. Arvan, et hoolimata sügisesest ikaldusest võin ma oma lugemisaasta siiski edukaks lugeda, sest suurem jagu oli neist siiski hoolikalt valitud ja seega head elamused. Proovime samas vaimus jätkata. :)
