Ruth Ware "Proua Westaway surm"

Kui oled just saanud täiskasvanuks ja elanud kogu elu üksikvanemast emaga, kui kaotad ema autoavariis ja oled sunnitud elama vaesuses, isegi nii suurtes võlgades, et liigkasuvõtjad sulle kuklasse hingavad, ning siis äkki saad teada, et oled vist saanud kopsaka päranduse, kuid pärandajat ja tema teisi sugulasi peale oma ema kordagi elus näinud pole - mis siis saab? Ja kui asi läheb ohtlikuks, kuidas siis end päästa - sest sa ei tunne ju seal kedagi! 

Üks järjekordne überpopp Rahva Raamatu hitiklubi raamat. Esimene Ruth Ware'(i???, ma ei teagi, kuidas teda käänata eesti keeles) raamat, mis ma lugesin, oli "Naine kajutist nr 10" ja see mulle eriti korda ei läinud, kuna omast arust krimka lahenes kuidagi lagedalt ja sinna oli sisse kirjutatud mingeid otsi, mis mitte kuhugi ei arenenud. Siis mõtlesin, et annan autorile teise võimaluse ja lugesin "Valetamise mängu" ja see oli juba palju parem. Ja sestap julgesin ma ka "Proua Westaway surma" endale tulla lasta.

Kui arvestada seda, et raamatus on 351 lehekülge ja ma lugesin selle ühe õhtuga läbi, siis võib küll vist järeldada, et oli huvitav raamat. On kuulda olnud ka teistelt, et see on tema parim teos. Sellega saab nõustuda. Ballasti ei olnud, kõik oli põhjendatud, oli ootamatuid pöördeid, mis olid samas täiesti usutavad, tegevus tihe. Nii et tibens-tobens.

Ei ole mingi eriline šedööver, aga ikkagi ei ole valus sihitult piineldud tundide pärast. Ja ka kulutatud rahast ei ole kahju.