laupäev, 7. aprill 2018

Peter Robinson "Revolutsiooni lapsed"

Kuna tegemist on meile kõigile tuntud inspektor Banksi lugudega, siis ei saanud üle ega ümber Stephen Tompkinsoni kujulisest Banksist. Ja siis tuli meelde ka Annie kuju, ja siis tuli meelde see, et ka meie oma Kersti Kreismann on Banksis mänginud ja kuidas Tompkinson käis Tallinnas ja Anna Gavronski temaga Tallinna vanalinnas "Pealtnägijale" intervjuu tegi.

No ühesõnaga. Ei saa sellist asja tabula rasana lugeda. Mõnes mõttes on lihtsam, kui inspektori tegelaskuju oma loomusega on teada. Ja ta on ju üsna sümpaatne härra, kui nii võtta.

Sedakorda on kahtlastel asjaoludel kõrgelt sillalt üle piirde kas kukkunud või lükatud endine ülikooli õppejõud, kes on mõne aasta eest ülikoolist ahistamissüüdistusega lahti lastud ning kes ilmselt kasutab narkootikume ja üleüldse jätab pigem eluheidiku mulje. No ja siis nad kaevavad ja tassivad ja loomulikult peab lugu lahenema ka. Pahad paljastatakse jne.


Ma ei ütleks, et see mingi tohutu kriminaalkirjanduse šedööver oleks, aga halb ka mitte. Kannatab korralikult lugeda ja oli huvitav ka. Selline harju keskmine, ei üles ega alla. Kellele Banksi lood telekas või raamatutes ennegi meeldinud on, sellele läheb peale kindlasti. Lõpuni punnitama ei pidanud, aga kui pidi raamatu käest ära panema, siis kripeldama ka ei jäänud.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Leonardo Padura "Havanna tuuled"

Visadusega, mis oli õelam kui janu neljakümnendal kõrbepäeval, tõi tuul tema mälusoppidest pinnale musta liiva ja prügi, kustunud kiindumust...