laupäev, 30. detsember 2017

Zadie Smith "White Teeth"

"Läckbergi sa võid lugeda, aga seda sa PEAD lugema!"

Sõber Piret. Kes see teine.

See siis nüüd jääbki minu 2017. aasta viimaseks blogikandeks ja ilmselt ka viimaseks raamatuks, mille ma selle aastanumbri sees läbi loen.

Kuidas minna edasi, kui esimene abielu on läinud lörri ja siis läheb lörri isegi sinu katse ise enda elule lõpp teha? Kuidas saada hakkama, kui sa oled "Englishman in New York" - või siis selle raamatu puhul jamaikalanna või bengallane Londonis? Mida teha, kui hoolimata sinu kasvatusest kasvavad lapsed hoopis sinna, kuhu ise tahavad, võibolla ühinevad isegi fundamentalistidega? Aga kui sinu laste kasvatamise kaaperdab nn heasoovlik kaaslinlane? Aga kui heasoovliku kaaslinlase enda ideaalne pere äkki täiesti kiiva kisub?

Kirjutatud on muidugi hästi. Raamat on paks, tekst tihe. Nalja saab ka kõvasti, kuigi tegelikult tundsin mina küll kogu aja seda taustal olevat painet ja ängi, mis kogu nende viltukiskumiste tõttu mõlemas kirjeldatud peres valitses.

Panin Goodreadsis 4/5 - enamasti sellepärast, et kui tahta oma raamatus üks suuremaid liine kirjutada religiooni põhjal - nagu näiteks Irie vanaema liin -, siis võiks selle religiooniga ennast ikka enamvähem kurssi viia, mitte kirjutada mingit suvalist loba kokku, kontrollimata, kas seal ikka päriselt ka nii tehakse.



Aga.

Aasta on saanud läbi ja Goodreads on koostanud ka aasta kokkuvõtte. Siin see on! Vaatasin ja mõtlesin, et küll on sel aastal ikka häid raamatuid loetud. :)


https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.goodreads.com%2Fuser%2Fyear_in_books%2F2017%2F32656825%3Futm_source%3Dfb&h=ATMacnI032rMeAkI6WIKjU3fJqrPi7J1HhHCYp5q33sggLacarXak_--f7Cc0Gp4Tcz6U-HL_ZcmaBcBoTtXBw1wv8bXxA9V3TO53zpGT2g0E9ub84KDchXdg0XUsMn8DXuCADNzEcmTrAmcF3TvYfk80sR1FdW9RM62yi1qFpqR9WCPFBZT4vJIdMz2CDifyNFUyBGXKCgL4VwWc1zBuJQCDZwEW6ObZUYGCfS-Wdq1gGW3Zck8pFQNYFrnBREIQY2tRjz3v9CVEUEt6z0nqS9aYA

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Leonardo Padura "Havanna tuuled"

Visadusega, mis oli õelam kui janu neljakümnendal kõrbepäeval, tõi tuul tema mälusoppidest pinnale musta liiva ja prügi, kustunud kiindumust...