Sally Bedell Smith "Kuninganna Elizabeth. Moodsa monarhi elu."

Kuna FB väljakutse raames oli vaja lugeda raamat mingist monarhist või muust taolisest riigipeast, siis ühendasin selle enda ja vanema poja järgmisel nädalal algava Londoni-külastusega ja lugesin raamatu kuninganna Elizabethist. Briti kuningapere on eriti viimasel ajal silma jäänud rahvale lähedale tulekuga ja noore põlvkonna jõuline pealetulek ja oma tee valimine on ilmselt monarhia populaarsust tugevasti kasvatanud. Selles raamatus jõutakse küll välja Williami ja Catherini laulatuseni, kuid ei nende lapsi ega loomulikult ka mitte Harry ja Meghani pulmi seal veel ei ole.

Tegelikult alustasin raamatut juba mõnda aega tagasi, aga kuna peale tulid Birk Rohelend ja üllatuslikult Katrin Pauts, omandas kuninganna ilmselt endalegi mõnevõrra üllatuslikult uue rolli ja oli mõnda aega lady-in-waiting. Iseenesest ei olnudki väga raske seda käest panna, seda erinevatel põhjustel. Esiteks olin ma alles päris alguses - ja kui raamat on üle 600 lk paks, siis ei olnud jõudnud eriti midagi juhtuda ka. Teiseks on arusaadavatel põhjustel raamatus päris suur kaal ka sellistel riigijuhtumisega seotud kohustustel, mis mulle ausalt öeldes suuremat huvi ei pakkunud. Mind huvitas siiski eelkõige inimlik pool.

Kolmandaks oli raamat toimetamata. Seda oli väga valusalt tunda ja mul tekkis veel suurem respekt kui varem enda kahe tõlkeraamatu äärmiselt põhjalike ja professionaalsete toimetajate vastu. Kuidas üleüldse on võimalik välja anda raamat, eriti veel nii mastaapne raamat, kuningannast ja kõik, täiesti ilma toimetamata? See otse kubises vigastest lausetest, ning mitte ainult stilistiliselt. Oli ka järjepidevuse küsimusi - ühes kohas oli Sukapaela ordu tõlgitud, teises oli see Garteri ordu. Ja see on vaid üks näide.

Kuningannast endast ma läbi kogu selle keelelise valu ja vaeva muidugi pildi sain. Absoluutselt ei tahaks samasugust elu. Esiteks oli ta nii noor, kui kaotas isa, aga ei saanud õieti leinatagi, kuna pidi trooni üle võtma. Kahekümne viie aastaselt! Raske ette kujutadagi, et keegi selles eas riigi juhtimiseks valmis oleks. Ja rahulikku pereelu sa ka elada ei saa - kõigil on omad peremured, aga tema omad on kõik rahva silme ees. Ei saa rahus tülitsedagi...

See on ka üsna aus raamat, kuna näitab muuhulgas kuninganna möödalaskmisi, olgu see siis suhtlemisel rahvaga või enda lastega. Jõuad sa siis üliinimene olla ja kogu aeg kõike laitmatult teha?

Ühesõnaga - kuninganna Elizabeth on muidugi nii markantne kuju, et temast tasub muidugi raamatut lugeda. Aga ma olen päris kindel, et te leiate mingi sellise raamatu, millest on isegi keeletoimetaja terav reha üle käinud ja mida on seetõttu üüratult parem lugeda.