pühapäev, 7. mai 2017

Bill Bryson "Notes from a Big Country"

Otsisin mis ma otsisin, aga ei ole vist ikka eesti keeles seda raamatut.

Võibolla ongi parem, muidu sõber Piret jälle riidleks, et ingliskeelset raamatut nüüd tõlkes jne jne.

See oli nn ülelugemine. Kunagi kauges minevikus, kui ma veel Aafrikas elasin, jäi see mulle kooli raamatukogus näppu. Muideks, see oli väga tore raamatukogu, nendel oli väga häid raamatuid seal, eriti Ameerika lastekirjanduse klassikat, millest ma muidu ilmselt mitte midagi ei teaks. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Bill Brysoni sulest oli seal kaks raamatut, peale "Big Country" veel ka "Notes from a Small Island", mis näib olevat varasem. Läbi lugesin mõlemad.

Bryson on ameeriklane, aga elas pikalt (vist isegi paarkümmend aastat) Inglismaal, kus abiellus ja neli last sai. Siis võtsid nad kogu killavoori ja kolisid oma mustlaslaagriga Ameerikasse. Loomulikult tundus kõik isegi pereisale pärast kahtkümmet aastat enam kui veider, kuigi kogu ülejäänud perekond hakkas Ameerikat silmpilkselt armastama.

Siis lähenes Brysonile üks inglasest ajakirjanik, kes meelitas ta oma ajakirja iganädalast kolumni kirjutama, ka pealkirja pakkus tema välja. Püüdis Bryson keelduda mis ta püüdis, läbi see ei läinud, ja nii sündis lõppkokkuvõttes ka see raamat. "Notes from a Big Country" koosnebki nendest ajakirjakolumnidest.

Formaat on eriti tore nendele, kes soovivad endale öökapiraamatut. Lood on lühikesed ja üksteisest sõltumatud, parajad pisikeseks ööampsuks. Kuna mina olen hetkel tõvevoodis, siis lugesin ma selle törtsuke kiiremini läbi.

Kas on ka hea raamat? Sellele oleks pidanud vastama kolmanda lõigu esimene lause, sest kohe kindlasti ei viitsi ma nõmedaid raamatuid üle lugeda. Loomulikult ei ole Bryson nüüd just Dostojevski või Marquez, aga nauditav on ta küll ja naljakas ka. Ma kujutan ette, et inimesed, kes on mõnda aega Ameerikas elanud, aga ise päris ameeriklased pole, saavad sellest kõige suurema naudingu, sest kellelegi ei meeldi, kui väga pikalt oma rahvuse kallal irisetakse, aga teiste rahvuse kallal - palun väga. Eriti kui seda teist rahvust üsna hästi tunned.

Niisiis - kui sinus on kübekegi sardoonilis-ksenofoobset huumorit ja soovid kerget, mitte eriti raketiteaduslikku mõttetööd nõudvat lugemist, siis tule laena minu käest raamatut. :)

Pildile klikkides saad ka suuremalt lugeda. ;)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Leonardo Padura "Havanna tuuled"

Visadusega, mis oli õelam kui janu neljakümnendal kõrbepäeval, tõi tuul tema mälusoppidest pinnale musta liiva ja prügi, kustunud kiindumust...