Becky Albertalli "The Upside of Unrequited"

Kui ma sel aastal soovitasin oma abiturientidel ingliskeelseid raamatuid lugeda, et ennast eksami eel lainele saada, siis vedasin ma neile kodust hunniku raamatuid kooli. Kõik laste õnne nimel. Päris mitu neist olid noorteromaanid ja need läksid ka kõige paremini vist peale, niipalju kui mina aru sain.

Ma siis mõtlesin, et okei, lapsed ju nagunii endale eriti raamatuid ei osta, eriti võõrkeelseid (kuigi Õhtuleht kirjutas vastupidist), siis ma võin ju seda endale lubada, et ostan ise mõned young adult’id kokku, loen läbi ja siis oskan järgmisele abituuriumile ka soovitada. Rääkimata kooli vedamisest. "The Upside of Unrequited" ongi esimene sellest seeriast.

Tähelepanelik blogilugeja on märganud, et ma olen just hiljuti veel kaks noorteromaani läbi lugenud ("Suicide notes" ja "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe"). Ma ei tea, kuidas mul on neid niimoodi õnnestunud noppida või ongi see viimasel ajal tolerantsi edendamise mõttes pea igas noortekas teemaks, aga kui juba kolmandas noorteraamatus järjest on suur rõhuasetus ühel ja samal ühiskonnavähemusel, siis pean mina tõdema, et kuigi ma mingi -foob ei ole, siis it’s getting a tad old. Mul on mõned raamatud veel tellitud, äkki leian nende hulgast ühe, kus enamusgrupid on proportsionaalselt adekvaatsemat tähelepanu saanud. Aga mine tea, võibolla on mul lihtsalt väga õnnelik käsi…

Aga siiski. Kui nüüd välja arvata see ülalmainitud aspekt ja see, et esimese kümne leheküljega oli selge, kuhupidi me nüüd kõik koos astuma hakkame, ning järgmise kümnega see, kuidas ülejäänud raamat lahti rullub ja ühtlasi ka häppilt lõppeb, siis kirjutatud oli see tegelikult hästi. Sõnakasutus oli lahe ja kuna minajutustaja oli 17-aastane tüdruk, siis õnneks ei tundunud see ka kuidagi autori poolt punnitatud ja kunstlikult lahedamaks voolitud. Huumor oli krapsakas ja tegelikult oligi just sellepärast omast kohast armas lugeda, et põnevust ei olnud ja sai jälgida, kuidas täpselt see häppi end nüüd siis tuleb kah.

Nõnda et noortele ilmselt meeldib väga ja Murakami armastajad jäävad oma liistude juurde.