Minu kallis Raamatukubjas saatis mulle mitu raamatut vaimutoitu ja üks neist oli veel eriti eriline – nimelt oli Kubjas ostnud selle nn pimekohtingu raames ja põles soovist teada saada, mis raamat sealt paberi seest välja koorus. No palun, siin see nüüd on. 😊
1969. aasta New Yorgi sotsiaalmajade projektis elavad toredate hüüdnimede sortimendiga mustanahalised, kes on itaallaste, juutide ja muude naabritega suhteliselt hästi läbi saanud, mitte üksteist liiga palju segades. Nad on ehitanud endale kiriku, kus koos käia ja mille juures on toiminud ka poiste pesapallimeeskond, et ka noortel oleks fookus. Aga kõik muutub, kui New Yorgi tänavatele jõuab heroiin. Noored näevad selles võimalust rikastuda, aga kogukonnas tekivad uued pinged, vastuolud ja võimalus kerre kuul saada.
Kiriku diakon hüüdnimega Sportcoat (kuna ta käib alati spordijakkidega) on mitmekihiline kuju. Lapsepõlves on teda saatnud ebaõnn terviserindel – teda on tabanud kõikvõimalikud lastehaigused ja muud hädad, mille peale meenus lause "Peab ikka tugev tervis olema, et see kõik üle elada." Naine on tal juba mõni aasta tagasi uppunud, aga see ei sega Sportcoat temaga tülitsemast, kusjuures see on aeg-ajalt ka kõrvalistele isikutele vaadeldav. Kuid hoolimata pidevast pudelipõhja teaduslikust uurimisest, olematute inimestega vestlemisest ja lapsepõlve pigilindlusest on Sportcoat ikkagi omamoodi kogukonna alustala. Teda austatakse, võib-olla isegi armastatakse. Kindlasti temast hoolitakse. Aga ühel ilusal päeval jalutab ta oma endise hoolealuse ja praeguse heroiinikuninga, 19-aastase noormehe ette ja tulistab tal pool kõrva peast. Sellest hakkavad hargnema erinevad tegevusliinid, mis on põnevad ja panid lõpuni välja lehekülgi keerama.
McBride kirjutab väga toredasti. On põnevust, on hoolivust, aga on kindlasti ka väga palju huumorit. Kui üks kurikael saadab oma löömamehe Sportcoatiga arveid klaarima, siis sellest kujuneb omamoodi komöödia stiilis "Aiku sai pudeliga pähe" (kes ei tea, millest ma räägin, vaatab Youtube'ist). No ja millest ma ei saa ikka ei üle ega ümber, on need ülimahlakad väljendid, millega just need vahvad sotsiaalmajade kujud üksteist kostitavad. Mõned näited, mille juurutamist igapäevaellu tuleb igal juhul kaaluda.
Go take drowning lessons, woman!
Get out of my window and take the midnight broom out of town, hussy!
You done found the secret of youth, 'cause you lying like a child.
You are so tight with money your ass squeaks when you walk.
You got a face for swim trunk ads.
He was deader than yesterday's spaghetti.
Neid jagus sinna veel, ärge kartke, et teile nüüd endile üldse avastamisrõõmu ei jäänud. Samas oli seal päris palju ka tõsiseid ja mõtlemapanevaid kõnekujundeid, nagu nt joodiku kohta "dead at twenty, buried at eighty" jne.
Sellest, kuidas selle kõigega on seotud Willendorfi Venus, saate aga küll juba ise lugeda. ;)
Lõpetuseks: Barack Obama kuulutas selle raamatu oma 2020. lemmiklugemiseks. Täiesti mõistetav ja väärt kandidaat kindlasti, kuna see on tõesti meisterlik sümbioos huumorist, põnevusest, ühiskonnakriitikast, hoolivusest ja ühtehoidmisest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar