Kolleegiväljakutse raamat #5. Samuti emakeeleõpetaja (teine küll), samuti soovitatud eestikeelsena, aga mulle lugerisse tuli siiski originaal.
Puhkusel olles ütlesin kolleegidele, et ma loen lastekat. :) Noorteulmekana ta mõeldud ongi, sest mingil seletamatul kombel on fantaasiaulme lastele nagu mesi kärbestele. Võib-olla pole ta küll nii ülipopulaarne nagu "Harry Potter", aga on siiski suhteliselt arvestatavalt samas kaalukategoorias.
Ega me päris detailselt toimumispaika ei tea, olgu see või täitsa väljamõeldis. Midagi me Navarrast (ei, mitte sellest, mida me päris ajaloost teame) ja selle ajaloost küll õpime, aga rahulikku päeva seal ei näe. Piirid on pidevas ohus ja et neid kaitsta, on vaja välja koolitada loheratsanikke. Lohedeni jõudmiseks peab aga kõvasti vaeva nägema (loe: ellu jääma). Juba Bagiathi sõjakooli minek saab nii mõnelegi saatuslikuks, samuti pole üldse ebatavaline, et lihtsalt igapäevaste sparringusessioonide ajal surma saadakse. Nii sõelutakse välja parimad.
Alguses ma mõtlesin, et see pole ikka üldse minu raamat. Ega ta tegelikult polnudki, aga sellest hetkest, kui mängu tulid lohed ja ma sain aru, et esiteks nad räägivad inimestega ja teiseks on nendel suurepärane kuiv huumor, läks asi palju lahedamaks. Ei jõudnud ära oodata, millal need lohed jälle platsi ilmuvad ja mõne tabava märkuse teevad. Ja kui Tairn on suur ja võimas, siis see Andarna on lihtsalt nii nunnu, et kogu aeg tahaks talle pai teha.
Nii suur fänn ma ei ole, et järgmisi osi lugeda, aga noortele ma usun küll, et see väga meeldib. Kirjutatud on ju hästi ja raamatupoodide tutvustustest tundub mulle, et Tiina Randuse tõlge võiks täitsa lahe olla ("bonding", mille käigus lohe endale ratsaniku valib, on tõlgitud lõastamiseks ja minu meelest on see nutikas valik).
Kellele siis soovitada. Kindlasti noortele ja/või fantaasia/ulme austajale. Soovitatav on üldine lugemishuvi, sest 516 lehekülge ei ole noortele ja lastele võib-olla naljaasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar