laupäev, 14. juuni 2025

Jonathan N. Stea "Ettevaatust, ajuvamm!"

See on nüüd nii värske raamat, et see ilmub alles paari kuu pärast. Aga kuna Triin Olvet kirjastus Argo esindajana ja samas ka raamatu tõlkijana mulle nii lahkesti eelkoopiat jagas, siis võtsin ma selle suurima rõõmuga vastu, sest Argo tavasurelike keelde pandud teadus on alati olnud huvitav ja silmiavav. Aitäh, Triin ja Argo! 


Ma ei oska öelda, kas mõni teema võiks olla praegusel hetkel veel olulisem kui see. Küsimus pole lihtsalt ajuvammis, mille ingliskeelne originaal brainrot Oxfordi aasta sõnaks valiti ja mis tähendab lihtsalt pehmet aju seoses liigse tiktokkimise, snäptšättimise või instagrammimisega. See on iga inimese isiklik valik, kui mädaks ta oma aju laseb. Raamatu teema on teadus vs pseudoteadus, ja see on juba laiem teema, sest me räägime mitte isiklikust vastutusest, vaid sõnaselgest pettusest, mille tõttu inimesed võivad kaotada nii tervise, meelerahu kui olulisi summasid raha. Kui asi puudutab füüsilisi hädasid, siis on inimesed vähem kergeusklikud, sest ravi tulemust kas on näha või ei ole. Vaimse tervise puhul aga pole asjad nii ilmsed ja just vaimse tervise toetamise pärast autor väga mures ongi. Just selliste käega mitte nii hästi katsutavate murede puhul on tavainimesel väga raske teha vahet, mis on päris ravi ja mis on lihtsalt soolapuhumine. 


"Sellele vaatamata on vaimsest tervisest tehtud äri. Teile öeldakse, et teil on vaimse tervisega kehvasti ja et seda saab raha eest osta. On vaid vaja tellida kõige värskem raamat kõige uuema kolmekümnepäevase dieedikavaga; süüa viitteist toidulisandit, millest "nemad" ei taha teile rääkida; puhastada oma keha toksiinidest "kümne lihtsa sammu" abil; viiepäevase heaoluretriidi käigus spirituaalselt ärgata või teha läbi revolutsiooniline uus teraapia, millest enamik arst pole kuulnudki. /---/ See on seksikas. See on ahvatlev. Ja see on pettus." 


Just see on raamatu põhiline sõnum: pseudoteadus on sihikule võtnud haavatavad inimesed, kes oma hädas on nõus proovima kõike, aga kes samas ei oska ka vahet teha, mis on meditsiin ja mis on haltuura. Petist ei huvita mitte kellegi heaolu, ainult raha, ja selle nimel ei ole nendele üldse probleemiks levitada midagi, mida raamatus kutsutakse elegantse ingliskeelse väljendiga pseudoprofound bullshit ehk pseudosügav pläma, mis on eesti keeles sama elegantne. (Kõrvalpõikena olgu öeldud, et siin raamatus on teisigi vahvaid termineid, nagu nt "puderkapsaatika", mis, tuleb välja, ei olnudki tõlkija tore toode, vaid guugeldades tundub isegi päris tihekasutuses olevat.) Tehakse vahet väärinfol, mis on lihtsalt valed (võib-olla teadmatusest) ja mis on desinformatsioon, mis on tahtlikult eksitav propaganda. Sinna alla käib ka see, nagu me suudaks oma mõtte jõul ja mingite vannide või teradega ravida tegelikku vaimset häiret, mis nõuab otsest sekkumist.


Depressioon ei ole sama mis paha tuju. 
OKH ei ole sama mis organiseeritus. 
ATH ei ole sama mis hüperaktiivsus. 
Ärevushäire ei ole sama mis eksamieelne stress.
PTSH ei ole sama mis ärritunud olek. 
Skisofreenia ei ole lõhestunud isiksus. 
Paanikahäire ei ole sama mis hirmu tundmine.
Bipolaarne häire ei ole sama asi mis tujukus.


Lõppkokkuvõttes ongi see raamat minu jaoks eelkõige käsiraamat neile, kes tahavad tõenduspõhisel psühholoogial/psühhiaatrial ja "udukudumise magistrite" (taas hea sõna!) mahhinatsioonidel vahet teha. Pärast põhjaliku ülevaate andmist mõlemast lõpetab Stea oma raamatu pika peatükiga nippidest, kuidas seda vahet teha. Näiteks võib pseudoteadust tunda sellest, et see pisendab negatiivseid leide (see ei töötanud, sest te ise ei mõelnud õigesti), eksperthinnangutest hoidumine (lääne meditsiin on meie ajusid pesnud mõtlema, et ainult "teaduslikud" tõendid on ainsad mõeldavad), pööratud tõendamiskoormis (meie ei pea tõestama, et meie ravi on õige, teie peate meile tõestama, et ta seda pole) või kooskõla puudumine teaduskirjandusega (sest teadusel "ei ole kõiki vastuseid" - ei ole jah, aga see ei tee olemasolevaid olematuks) jne, jätan teile endale ka midagi avastada. :) Aga on täiesti võimalik mõista, mis on pseudoteadus, ja seda oleks ju väga vaja teada, vähemasti enne sadade eurode matmist ussiõli või muude uhuu-toodete alla. 


Pildi pätsasin Triin Olveti Facebooki-postitusest



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

James McBride "Deacon King Kong"

Minu kallis Raamatukubjas saatis mulle mitu raamatut vaimutoitu ja üks neist oli veel eriti eriline – nimelt oli Kubjas ostnud selle nn pime...