laupäev, 12. mai 2018

Robert Bryndza "Mustjas vesi"

Kunagi, kui ma endale Kobo e-lugeri ostsin (sest ma olen nii mõjutatav ja lasin oma raamatukupjal end ära rääkida), siis olid Bryndza kaks esimest raamatut ühed esimesed, mis ma sinna üldse peale laadisin. Ma ei olnud küll vähemalt märganud, et eesti keeles sellist autorit avaldatud oleks. Minu lugemised olid kusagil eelmise aasta alguses ja esimene neist, "Tüdruk jääs", on eesti keeles Rahva Raamatu andmetel samuti 2017. aasta väljalase. Ühesõnaga, Bryndza on Eesti väga ruttu vallutanud, sest kõik kolm on eesti keeles täiesti olemas. Originaalis on paar tükki veel, nii et tõlkijatel on nüüd käed-jalad tööd täis.

Bryndza on selline huvitav autor, et ta vastab absoluutselt kõigile kirjadele, mis talle kuhugi ta enda veebisaidile või Facebooki-lehele või Goodreadsi saadetakse. Mäletan, et pärast esimese raamatu lõpetamist kirjutasin ma FB-s mingi kommentaari (ma ka ei teadnud, et ta võiks kuulus olla või midagi, ma võtsin suvalise raamatu omast arust), kus ma ütlesin, et tubli tükk, aga see, et peategelasest uurija on viimasel ajal alati kas mingites õudsetes kompleksides või joodik ja ei kuuletu absoluutselt ülemuste otsestele käskudele, siis see hakkab mingil hetkel vaikselt ära tüütama. Seda on nii sageli muudes krimilugudes ka, kaua võib. Ja siis ta tõesti vastas ja ütles, et seda ta võib küll öelda, et päris musterinimesest Erikast ei saa, aga võibolla väheke paremaks kunagi läheb.

Ja "Mustjas vees" ongi Erika natuur vähe rahulikumaks kirjutatud. Nagu pubekaiga oleks üle läinud või midagi. Ta suudab korraldustest ja käsundusliinist kinni hoida, ta ei joo liigselt ei alkoholi ega kohvi, ühesõnaga lugejal oli rahulik loole endale keskenduda.

Seekord on Erika juba lasknud ennast mõrvarühmast kuhugi pärapõrgusse üle viia, aga kuna karjäärist leitakse väikese tüdruku skelett, ei saa Erika muidugi seda teiste lahendada jätta. Ta saab kohale tuua ka oma vana kahurväe ja lähebki lahti. Lugu on keeruline, nii et isegi Erikal tekib kahtlusi, kas seda üldse lahendada võimalik ongi – lugu ei ole värske, algne uurimine jooksis liiva ja tollane uurija on omadega ka üsna sassis.

Aga have no fear – lahendus ikkagi tuleb. Isegi minusugusele vanale krimikalale üllatusena. :D

Krimi kohta täitsa kobe. Läckberg meeldib siiani terake rohkem, kuna tal on taustalugu tugevam, aga kui Bryndza Erika nii enamvähem selge peaga hoiab ja teda jälle haljale aasale takka üles lööma ei lase, siis võib sellest sarjast midagi tulla.

Ainus asi, mis mulle pea kohale küsimärgiga jutumulli tekitas, oli kaanepilt. Vees on seitsmeaastase tüdruku skelett. Mida see tädi seal kaane peal teeb, jääbki arusaamatuks.






Frank McCourt "Angela's Ashes"

Kui tahate lugeda ekstraordinaalselt head romaani, siis siin see on. Väike Francis kolib oma joodikust isa ja emaga - kõik rahvuse poolest...