reede, 30. juuni 2017

Indrek Hargla "French ja Koulu"

"Kuidas ennast tunneb?" küsis hiiglane.
"Tänan, ei ole viga," vastasin ma viisakalt. "Kus Koulu on?"
"Teeme nii, et mina küsin ja tema  vastab, siis läheb kiiremini. (- - - ) Kuidas ta pealkiri on?"
"French."
"Meretagune pealkiri? On väljamaalane?"
"Mitte seal, kus ma sündinud olen."
"On naljahammas ka?"
"Hommikuti ja tühja kõhuga." 

Nii toimub esimene kohtumine rahvamaleva vanema Leibo ja peategelase Frenchi vahel. Nad kohtuvad Maavallas (ilmselt Eesti) Tarbatus ajal, mil Maavallas valitseb maausk, liigeldakse mobiilide ja dirižaablitega ning ärksamad kõrtsipidajad pakuvad mugulate (kartulite), kama ja leiva kõrvale ka pissasid. Peetakse laulutalguid ja rammumeeste lümpjat.

Koulu on küll peremees ja French tema ori, aga peategelane ja tegelik nupumees on siiski French. Igast kitsikusest leidub tal väljapääs, ja peab ütlema, et Koulu roll suuremas osas raamatust on olla ära röövitud ja siis Frenchi poolt päästetud saada.

Peale Frenchi enda võluva loomuse on jutud täis pikitud ka näiliselt hooletult siia-sinna pillutud elutõdesid, nt "Vainu oli poissmees, seda võis kohe näha köögiks nimetatava ruumi kraanikausist, sest erinevalt abielumehest peseb poissmees nõusid enne sööki."
No kuidas sa ei itsita.

Mulle on Hargla ennegi meeldinud, aga see raamat võtab ikka kogu koogi. Ma kohe kujutasin elavalt ette, kuidas Hargla arvuti taga tipib, ise muigab või mõnes kohas lausa itsitab. Sulg on tal igatahes jooksnud erakordselt ladusalt isegi tema enda kohta.

Raamatu tagakaanel on "Frenchi ja Koulut" nimetatud lõbusaks fantasy-romaaniks, mis on "muutunud Eesti ulmekirjanduse kultusteoseks". Ma pean ikka oma ulmekirjanduse mõõdet laiendama, sest minu jaoks on ulme alati olnud kas kauges tulevikus või kuskil universumi muudel planeetidel. Ma üritasin kogu selle 520 lehekülge endale ette kujutada, et see on ulmeromaan, aga no ei õnnestunud. Steampunk - palun väga. Ulme... Nomaitia.

Kokkuvõtteks võib öelda, et igati tore ja lahe suvelugemine. Isegi ei kujuta ette, et "French ja Koulu" võiks kellelegi mitte meeldida, kuna nii süžee kui tegelaskujud on lihtsalt võluvad ja seiklused lõbusad ja samas ka põnevad. Nii et kes veel pole lugenud, andke minna.



Carlos Fuentes "Inezi vaist"

FB lugemisväljakutsega olen ma nüüd ametlikult ühel pool. Saan edaspidi lugeda ainult seda, mida ise tahan. Hõissa! Omast kohast on sellis...