reede, 26. mai 2017

Bill Benners "My Sister's Keeper"

Ei. See ei ole SEE "My Sister's Keeper". Mina ka arvasin, et oli - tõmbasin selle endale Kobost alla ja pealkirjast kaugemale ei vaadanudki. Mul oli olnud mulje, et olin seda raamatut lugenud (seda, mida te mõtlete), aga mida edasi leheküljed läksid, seda rohkem ma veendusin, et no pole lugenud. Ja mingil hetkel adusin, et tegelikult see polegi SEE raamat. Kontrolli käigus selgus, et need pole ka mitte ainsad sellenimelised teosed.

Nagu noored ütlevad - mis mõttes nagu. :D

Aga õnneks ei olnud see raha mitte maha visatud. Ega ma oma originaalplaani ka ei hüljanud - juba enne Benneri raamatu lõpetamist oli mul Picoult' versioon ka Kobos. Seda ma alustasin vaikselt täna ja oligi kohe selge ka, et olen tõesti lugenud. Aga see jääb teiseks korraks.

Benneri raamat on põnevik. Ja oh sa nuga, milline veel. Põnevust oli nii suure kulbiga sisse lajatatud, et ma vahepeal mõtlesin, et kui oleks nüüd paberraamat, oleks palju lihtsam korra sinna päris lõppu keerata ja vaadata, kas nad on seal ikka kõik ka alles veel. Vahel hakkad niimoodi tegelastele kaasa elama, et tahaks keset kõige jubedamaid hetki teada, et nendega saab kõik korda. Aga e-raamatuga ei viitsi ju lehti niimoodi edasi-tagasi toksida ja nii ma pidingi lihtsalt ära kannatama...

Vahepeal käis peast mõte läbi, et selline üle noaterade pääsemine ja kõigi paranemine on ehk pisut liiga happy end, aga ausalt, ma poleks vist seda üle elanud, kui seal kuidagi muudmoodi oleks asi lõppenud.

Kohe algusest läks põnevaks ja pinget hoiti lõpuni välja. Üllatusi jagus igale poole.

Ühesõnaga, "see teine" on ka väga kabe raamat. Totaalselt teise joone ja sisuga, aga tõesti väga kabe, eriti neile, kes thrillereid armastavad.

Andsin Goodreadsis lausa neli tärni.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Charles Baudelaire "Väikesed poeemid proosas"

Minu kokkupuude Charles Baudelaire'iga on olnud põgus ja jääb lausa nii kaugele kui mu  gümnaasiumipäevad. Ega ma peale "Kurja lill...