teisipäev, 16. mai 2017

Agatha Christie "The Big Four"

Telekas oli eelmine nädal just see Poirot' seeria. Ma isegi ei hakanud seda vaatama. Ainus täiesti totaalselt ebaõnnestunud osa. Ilmselt ajalimiidi huvides. Olin kunagi Aafrikas seda raamatuna lugenud ja minu meelest oli see kõige thrillerilikum Christie juttudest üldse. Mäletan, et täitsa kõhe oli lugedagi.

Ja siis see seeria. Väga vähe oli seal originaalist, tõesti väga vähe. Nii et kui ma telekavas "Suurt nelikut" nägin, siis ma isegi ei vaevunud.

Samas meenus mulle, et ma ei mäleta ka raamatu sisust muud, kui et see oli kõigist Christie lugusest üks haaravamaid. Laadisin ta siis e-raamatuna alla ja ega pettuma küll ei pidanud. Natuke vähem creepy oli, sest ma ikkagi teadsin, mis on Poirot' silmamoondus ja mis mitte, aga tõesti ei mäletanud sisu kulgu.

Kes pole veel lugenud ja Christie meeldib, siis kindlasti lugege. Ja kes filmi on vaadanud - uskuge, raamat ei ole selline ajuvaba jamps. Poirot' ja rahvusvahelise, eriti mõjuvõimsa ja kuritegeliku isiku vastasseis on lugemist väärt. Ja Poirot ise on ju vägagi võluv, just nagu Hastings oma heatahtlikus tormakuses. Ka nende kahe omavaheline sõprus on selle raamatu üks eredamaid jooni.


Ruth Ware "Proua Westaway surm"

Kui oled just saanud täiskasvanuks ja elanud kogu elu üksikvanemast emaga, kui kaotad ema autoavariis ja oled sunnitud elama vaesuses, isegi...