On lihtsalt kirjeldamatult tore, kui inimesed loevad raamatuid. Ja ma olen absoluutselt sada protsenti nõus, et kuna inimesed on erinevad ja žanre palju, siis tuleb igal raamatusõbral leida üles just need žanrid, mis teda kõnetavad, mis temaga kergelt haakuvad ja millest nad kõige rohkem rõõmu tunnevad. Ja mitte keegi ei saa teisele öelda, et ta peaks lugema midagi põnevamat või targemat või romantilisemat vms. Sest igaühele oma.
Mäletan, kuidas kord ammu ülikooliajal passisin Kuressaare-Tartu bussisõidu vahepeatuses Pärnus. Nelikümmend viis pikka minutit, nagu see siis oli. Läksin putkast ampsu ostma ja vaatasin et oo näe, lihapirukas. Ei mäletagi, millal seda viimati sõin. Ostsin piruka ja niipea, kui hambad sinna sisse lõin, meenus, miks ma ei ole nii ammu sellist kommertslihapirukat ostnud – ma jälestan seda. 😂😂😂
Samamoodi vajasin abi sel hetkel, kui kolleeg näitas, mis raamatud ta kõik viimasel ajal läbi lugenud on, ja lisas "Viimase raamatupoe" kohta saatuslikud sõnad "kena kerge raamat" ja ma täiesti ignoreerisin oma peas kerkinud küsimust: "Ega see naistekas pole?"
Pikk paus.
Aga kui sulle meeldib romantiline kirjandus, siis ootab "Viimane raamatupidu" sind ärevalt kas raamatupoe või -kogu riiulil. Elad ühe suve jooksul üle peategelase kaks armuromaani, ühe üsna laheda ideega raamatupeo (selle mõtte peaks sealt ära rottima küll) ja suure emotsionaal-psühholoogilise krahhi.
Ausalt, ega see tõlge ka just liiga vaimustav ei olnud. Üldiselt ma ei usu, et see originaal palju parem oligi, aga sellegipoolest lähen ma kröömike tusaseks, kui loen selliseid lauseid: "Kommenteerides kirjanike külgetõmbejõudu, rääkis Kayla nagu minu ema, kes oli leevendanud oma pettumust, kui ma kirjastusse tööle asusin, lootusega, et leian sealt äkki mõne eduka noore kirjaniku, kellega abielluda, või vähemalt sõpru, kes aitaksid elavdada mu seltsielu, mis oli mu ema arvates surmigav." Keegi võiks talle öelda, et lauses ei pea sõnad eesti keeles täpselt samas järjekorras olla kui originaalis.
No ei pannud vaimustusest müügima, nagu ütleks Melker Melkersson Soolavareselt. Aga see oli minu oma süü, sest ma teadsin juba ammu, et ma olen romantikale allergiline. Vähemalt raamatukaante vahel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar