laupäev, 4. veebruar 2023

Frédérique Molay "Seitsmes naine"

Päris lahe ikka, kui võtad mingi raamatu kätte ühel eesmärgil, aga lõppkokkuvõttes hakkab see sulle meeldima hoopis millegi muu pärast. 


"Seitsmes naine" sattus minu lugemislauale tänu Facebooki lugemise väljakutse grupile, kus üks selleaastane teema on ükskõik milline Mirabilia-sarja raamat. Tegin Raamatuvahetuses täiesti suvalise  valiku, absoluutselt mitte midagi raamatust või selle autorist teadmata. Nii punktitäiteks. 


Selgus, et raamat on hästi kirjutatud, tiheda ja huvitava krimilooga (olge te ikkagi hoiatatud, et see raamat pole neile, kes loevad pehmemaid, nn cozy crime krimkasid), aga täiesti kogemata toimub tegevus Pariisis, mille vastu mul on täieline nõrkus. Ja mitte ainult ei toimu see tegevus Pariisis, vaid kuna pahateod toimuvad selle eri osades ja Molay kirjeldab neid linnaosi üsna põhjalikult, sai minu süda sulada iga kuulsama ehitise mainimisega, millest ma olen kas ise mööda käinud, sinna sisse astunud või millega kokku puutunud raamatu "Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis" toimetamisel. Pildid jooksid silme ees ja see andis kogu jutule mingi hoopis teise dimensiooni. 


Kuna Pariis on tore ja lugu oli tõesti huvitav, siis oli see kaheks õhtuks nuusata ja tehtud oligi. Selline väike vaheldus jälle tõsiste ja informatiivsete raamatute vahele, sest ajaviitekirjandus – eriti kui ta on kvaliteetne – on väga suurepärane väljamõeldis. Peategelane oli usutav ja professionaalne, tegevusliinid olid hästi jälgitavad ja lõpplahendus ootamatu, kuna Molay pani suhteliselt edukalt ka eksitavaid palukesi siia-sinna teksti sisse. Ei oskagi muud ühest krimiromaanist tahta.


Frédérique Molay (kes muuseas on naine, meeste puhul on nimekuju Frédéric või Frédérick) alustas poliitikaharidusega administratiivtööl, aga õnneks ta ikka otsustas kirjutama hakata ja kuna tema esimene raamat "Seitsmes naine" kohe hitiks sai, siis tegi ta kirjutamisest oma põhitöö. Oma esikteosest on Molay praeguseks välja arendanud kolme raamatuga Pariisi-sarja (mõni sarjaväline raamat on tänaseks ka) ja pärast seda esimest kogemust on mul kange tahtmine ka need teised üle vaadata.  


Panin Goodreadsist ka autori pildi pihta. :) 









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Irene Solà "Mina laulan ja mägi tantsib"

Mul on nüüd natuke sassis, aga vist on nii, et see on Varraku septembrikuu raamat.  170 lühikest lehekülge, lugesin kuu aega. Aga veel vaid ...