esmaspäev, 22. juuli 2019

Richard Castle "Naked Heat"

Nagu eelmises sama autori raamatu blogipostis öeldud, kirjutab neid raamatuid tegelikult Tom Straw, kuid "Castle'i" TV-sarja fännidele on see tõeline maiuspala.

Esiteks on minu arvamust mööda teine raamat tugevam kui esimene. Lugu on põnevam ja kergem jälgida, mis võib olla osaliselt ka tingitud sellest, et raamatut oli ka füüsiliselt kergem lugeda, kuna trükk oli tunduvalt suurem ja köide kvaliteetsem. Tegevus toimub - Richard Castle'ile üldiselt sobivalt - meelelahutusmaailma A-staaridega. Näiliselt algab mitu erinevat uurimist korraga, nagu oleksid nad lihtsalt kogemata samasse piirkonda sattunud, aga hiljem muidugi selgub, et need on omavahel seotud kuriteod. Õnneks ei ole ka karakterid liiga lineaarsed, seega annab neiski uusi külgi avastada. Lõpuni välja. Minule vähemalt tundus teine raamat autentsemalt Richard Castle kui esimene.

Aga ükskõik kui head oleksid raamatus ette tulevad juhtumid ja ükskõik kui hästi poleks see kirjutatud, selle raamatusarja võlu seisneb ikkagi selle pseudoreaalsuses. Sa tead, et mingit Castle'it tegelikult ei ole, aga raamatu tagakaanel poseerib herr Castle kogu ilus koos väikese eluloonupukesega. Nagu päris. Ja raamatut ennast lugedes on loomulikult kogu tegelaskond silma ees - filmist mäletab iga fänn, mis nimelisteks Castle 12. osakonna uurijad raamatus kirjutas - ja seal nad täies hiilguses ongi. Loomulikult virvendasid minulgi pigem silme ees Stana Katici ja Nathan Fillioni kujuga Kate ja Castle kui mingid müstilised Nikki Heat ja Jameson Rook.

Maiuspala tuli minu meelest veel lõpus, tänusõnades. Kõigepealt tänab ta seal Kate Beckettit, Javier Espositot, Kevin Ryanit, Roy Montgomeryt ja Lanie Parishit. Normaalne. Ja kohe järgmise lehekülje alguses tänab ta Nathanit, Stanat, Seamust, Joni, Rubenit, Mollyt, Susanit ja Tamalat - jällegi teab iga fänn, et need on nüüd päris näitlejate nimed. See keerab aju täiesti lõbusasti krussi ja kõige veidram on see, et ma nautisin sellest iga sõlme.

Loomulikult on järelsõna lõppu märgitud kirjutamise paigaks the Hamptons.

Kokkuvõtteks - "Naked Heat" (mis on tegelikkuses üks Urban Decay naturaalsetes toonides silmavärvide komplekt) on korralik krimilugu, millele annab veel mitu mõõdet otsa see lustakas äraspidi reaalsus. Castle on küll ekraanilt maas, aga ma loodan tõesti, et neil raamatutel on edu.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Charles Baudelaire "Väikesed poeemid proosas"

Minu kokkupuude Charles Baudelaire'iga on olnud põgus ja jääb lausa nii kaugele kui mu  gümnaasiumipäevad. Ega ma peale "Kurja lill...