laupäev, 3. märts 2018

Dave Eggers "Ring"

Ilmselt nii mõnigi imestaks, et sa polegi veel seda lugenud? Ja filmi ka pole näinud??? (Film tuli välja paar aastat tagasi, produtsendiks Tom Hanks ja peaosas Emma Watson.) Aga ei olnudki ei lugenud ega filmi näinud.

Ma ei usu, et ma filmi vaatangi. See lugu on lihtsalt nii kohutavalt ÄRRITAV. Ma olin põhimõtteliselt esimese 50 leheküljega juba vihane ja see läks aina hullemaks. :D Mitte selle pärast, et raamat kehv oleks olnud, vaid selle pärast, mis seal juhtus.

Nendele minusugustele dinosaurustele, kes seda veel lugenud pole, paari sõnaga sisust. Lugu on omamoodi düstoopia sellest, mis võiks juhtuda, kui internet ja sotsiaalvõrgustikud äkki päriselt kohustuslikud oleksid, inimesed PEAKSID olema pidevalt netis, kõik andmed oleks kõigile kättesaadavad jne jne. Mõte oli alguses isegi põhjendatud, nn "for the greater good" – kuritegevus väheneks, tervisel hoitaks silma peal, inimesed saavad üksteise vastu huvi tunda ja ühendust pidada jne jne. Aga eks ole, igale mõtlevale inimesele on tänaseks päevaks juba ammu selge, et täielikul läbinähtavusel on privaatsuse ees ikka kõvasti miinuseid.

Me oleme ju ka tänapäeval netis olemas, meie kohta on põhimõtteliselt samad andmekogud (eriti Eestis – e-tervis, e-kool, e-riik, e-maksuamet jne jne), aga üldiselt on see ikka mõistuse piires need-to-know põhimõttel. Seal loos läks asi üle igasuguse piiri ja peategelane oli varmalt nõus igasuguse ajupesuga, mida see unelmate töökoht välja pakkus.

Ma mõtlesin raamatu algusest peale, et lõpus saab asi minna kahtpidi – kas peategelane Mae hakkab mõistuse häält kuulda võtma ja tuleb töölt ära või siis on ajupesu olnud nii edukas, et isegi kõik see, mis juhtub ta vanemate ja sõpradega, ei veena teda enam süsteemi ohtlikkuses ja selle kulissidetaguses ärakasutamises ja omakasus. Puhuks, kui keegi nüüd veel seda kunagi tulevikus lugeda tahab, ütlen ma lihtsalt, et raamatu lõpuga teenis autor minu käest korralikud plusspunktid.

Ühesõnaga, minu raamatukubjas Piret ennustas, et ma panen "Ringile" Goodreadsis 2-3 palli, aga vot nüüd läks viltu. Panen ikkagi neli, sest kogu see ajupesu tuli nii hästi esile ning kui düstoopia suudab luua nii palju ebamugavust, kui see tundub õudselt reaalne, siis võiks sellest isegi mingit kasu olla. Ja lõpp oli hea. Nii et ma panen siiski neli.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Irene Solà "Mina laulan ja mägi tantsib"

Mul on nüüd natuke sassis, aga vist on nii, et see on Varraku septembrikuu raamat.  170 lühikest lehekülge, lugesin kuu aega. Aga veel vaid ...