Brigitta Davidjants on üks laia ampluaaga naisterahvas. Akadeemiliselt haritud muusikuna töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teaduri ja õppekava koordinaatorina. Samal ajal kirjutab ta muusika- ja muud kriitikat. Ja kuna tal ilmselt nende tööde ja oma kolme lapse kõrvalt muud teha pole, on ta nüüd hambad löönud ka belletristikasse. "Plahvatus nätsuputkas" on tema esimene avaldatud raamat.
Ikka öeldakse, et kirjanik kirjutagu valdkonnast, mida ta tunneb. Davidjants kirjutabki ainult enda elust, mis on olnud üsna kirju. Juba tema perekond on eesti-läti-armeenia segu, ta ise on enamasti küll elanud Eestis, aga Jerevanis muusikaakadeemias käinud. Kui Davidjants alles laps oli, algasid suur ja verine Karabahhi konflikt ja elu läheb kibedaks nii Bakuu armeenlastel kui Jerevani aserbaidžaanlastel.
Nätsuputka oli päriselt olemas. Sealt käis Brigitta koos sõbrannaga nätsu ostmas. Kuni see plahvatas. Lugege ise.
Minuvanustele on see üks nostalgiline raamat. Nii palju äratundmist kaheksakümnendatest ja üheksakümnendatest! See väike kogumik on kui mosaiik väikestest killukestest – ennekuulmatust leiutisest nimega mobiiltelefon (mis oli Armeenia ärikatel), ajast, mil "kõrvalmajas rööviti Hansapanka ja kodumajas tegutses bordell, lapse pidev näljatunne, pruunid tapeedid jne. Sinna mahuvad ka tükikesed Davidjantsi täiskasvanuelust, tema meestest ja lastest ning sellest, kuidas ta nüüd emana suvevaheaegu kardab, kuidas ta ufoloogi õudselt kavalalt ninapidi vedas ja mis karma sellest arvas.
Äärmiselt huvitav on neid nõuka-aastatest kirjutatud raamatuid lugedes jälgida, kuidas kirjanik omaaegse atmosfääri taastab. Mõni paraku eriti edukalt ei taastagi, aga teistel on rohkem edu olnud. Vadil on see kuidagi sujuva joonega tõmmatud. Aga kuna Davidjants pendeldab oleviku ja mineviku vahel ja raamat on väike ka, siis seda enam on tema kaheksakümnendate-stseenid täpselt visandatud. Transportis mind ilusti tagasi sellesse keskmisesse kaheksakümnendate koju.
Muide, mul tekkis just eile küsimus, mida ma pole siiani jõudnud veel välja uurida: kas enne telekapultide võidukäiku vahetasime me kanaleid ümmargust nuppu keerates või mingeid klahve vajutades või misasja me üldse tegime?
Soovitan, muidugi soovitan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar