reede, 19. jaanuar 2018

Mart Sander "Litsid"

Ma tegelikult arvasin, et ma ei loe seda raamatut mitte kunagi. Pealkiri on selline - kohe arvad, et mingi labane värk jne.

Aga siis hakkasid kõik ümberringi rääkima, et see pole ÜLDSE see ja tegelikult on see ajalooline romaan ja väga hästi kirjutatud jne jne. Ma mõtlesin, et ma siis ettevaatlikult proovin, samas ikka mõeldes, et Mart Sander, nomaitia.

Sander on ikka sigaandekas. Ta võib meeldida või mitte meeldida ja eks ta lõpuks saatejuhi ametis hakkas vähe palju eputama ka, aga kirjutada ta oskab, sindrinahk. Tekst jookseb väga ladusalt ja vähemalt mind ei häirinud stilistilise külje pealt mitte miski.

Tegevus toimub aastatel 1939-1940 Tallinnas, kui poliitilised olud on päevapealt muutunud seoses sellega, et Vene väed on Eestisse baasid loonud ja kõik hakkab jooksma sinnapoole, mida inimesed ei taha uskuda - et võim võetakse üle.

Eks muidugi tegevuskese on nn avalik maja, aga kohe algusest peale on selge, et see on kõik üks suur metafoor, milles on selge paralleel nn riikliku enesemüümisega. Tehakse kõike, mida ütleb see, kellel on suurem võim. Minnakse kaasa kõigi jaburdustega, müüakse maha peale kõige muu ka südametunnistus. Noh, nii nagu see täpselt oligi. Muidugi peab mainima, et kui kaalukausil on ühel pool südametunnistus ja teisel ellujäämisinstinkt, siis seda valikut ongi väga raske teha ja meie siin rõõmsal ja rahulikul ajal ei tohiks küll hakata kohtumõistjaid mängima ja endale vastu rinda taguda, et no meie mitte iial, mitte iial... Tuleb võimalus, küll siis tõestame. :)

Kindlasti loen teise osa ka läbi.




John Green "Looking for Alaska"

Jätkub minu sari "Gümnasist lugema!" Ehk siis lugesin läbi järjekordse koju soetatud noorteromaani. Eestikeelse väljaande pealkiri...