Kui teil on mingil põhjusel jäänud mulje, et ma armastan valimatult kõiki raamatuid, mida ma loen, siis ei. Pigem on asi selles, et ma valin oma lugemismaterjali üsna suure hoolega ja nii kipubki juhtuma, et lugemisrõõmu on mu elus võrreldes pettumustega ohtralt ja blogis on väga valdav enamus kiitvaid arvamusi. Aga see konkreetne raamat ei haakinud üldse.
Samas võitis Han Kang eelmisel aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ilmselt see inimese psühholoogia haprus ja sisemised traumad on teema, millest kirjutama peab. Mul oli pigem probleeme nende probleemide "pakendamisega" ehk sellega, kuidas Han Kang seda edasi andis. Ma olen lugenud küll ja veel raamatuid, mis lahkavad samu probleeme ja lasevad samamoodi lugejal tegelaste mõttemaailmaga kaasa jalutada, aga "Taimetoitlane" ei veennud mind ja ma ei suutnud põhimõtteliselt ühelgi hetkel tegelastega samastuda ehk lõpuni välja päriselt mõista. Võib-olla jäi minu jaoks alustuseks nõrgaks ka põhjendus, miks peategelane üldse taimetoitlaseks hakkas. Trigerdus muidugi oli, aga see pidi ka kuskilt alguse saama ja see oligi minu jaoks kõige suurem probleem, sest juurpõhjused jäid arusaamatuks kõigi kolme seotud loo tegelaste puhul. Midagi seal nagu oli, aga no kui jääb puudu, siis jääb puudu.
Kuid mida vähem oli põhjendusi, seda enam oli ebameeldivaid, veriseid ja isegi pea tülgastavaid stseene. Ja teine osa, kuigi ehk kõige kunstilisem ja potentsiaalselt kaunim, läks minu jaoks (taas kord põhjendamatult) liigagi graafiliseks. Kõiki saadud auhindu silmas pidades oli see graafilisus ilmselt kunstiline võte ja teenis mingit eesmärki, aga no las ta siis teenis. Samuti saan ma aru, et Yeong-hye nägemus enda puuks muutumisest kandis endas psühholoogilist pinget ja ma ei tea, mida kõike veel, aga näiteks Charlotte Weize "Rosaarium" suutis inimese ja taime sümbioosi väga palju usutavamalt edasi anda.
Kindlasti on "Taimetoitlasel" oma lugejaskond ja fännid. Absoluutselt kindlasti ei julge ma öelda, et see on halb raamat, sest nagu näha ka Goodreadsi keskmisest hindest, on see paljudele meeldinud ja auhindu on ta ka võitnud. Pole lihtsalt minu kirjanik ilmselt.
Väikeseks vinjetiks siia lõppu ka minu 18-aastase (pean igaks juhuks lisama, et kakskeelse) tütre hämmeldus: "Mis mõttes on raamatu pealkiri "The Vegetarian", kui seal on literally chicken wing on the front cover??" :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar