teisipäev, 20. juuni 2017

Douglas Adams "The Restaurant at the End of the Universe"

Eesti keeles ka välja antud, pealkirjaga "Universumi lõpu restoran". Sarja teine raamat.

Jätkuvad inimeste ja tulnukate võluvad ja peadpööritavad seiklused pärast maailma lõppu. Inimeste fantaasia jaburuste väljamõtlemisel on täiesti piiritu, adun ma ikka ja jälle. Ja kui sellise fantaasiaga ühendada veel ülihea huumorisoon, siis on tulemus täielik winner.

Kui esimene osa oli rohkem nali ja lust, siis restorani-osas on juba selgelt tunda isegi rohkem ühiskonnakriitilist nooti. Näiteks otsustavad ühe planeedi nutikamad elanikud jätta alles kõige terasemate ja paremate klassi ning lisaks neile endile ka äärmiselt vajaliku töötegijate klassi, saadavad nad nn keskklassi (juuksurid, ametnikud ja telefoniaparaatide puhastajad) teisele planeedile, kus need panevad aluse oma ühiskonnale. Rahaks kuulutatakse puulehed ja kui selgub, et neid on liiga palju ja tekib kohutav inflatsioon, siis leitakse lahendus metsade maha põletamise näol, sest see tõstab raha väärtust, kui materjali vähem saada on.
Duh.
Tõmbab mitmeid paralleele tänapäeva inimeste "lahendustele" ühiskonna- ja majandusprobleemidele.

Ford muidugi on välja nuputanud ka inimeste põhiolemuse, sealhulgas alljärgneva tõe:



Aga muidugi täiesti omaette klass on Universumi lõpu restoran ise, sealsed karakterid ja meelelahutusprogramm. Kuna tegemist on siiski hetkega, mil Universum on jõudnud oma viimaste minutiteni, siis on kõik juba ära olnud ja vesteldes kasutatakse palju minevikuvormi. Nt ei küsita "Kuidas sul läheb?" vaid "Kuidas sul läks?"

Inglise keele oskajad võivad järgmistelt piltidelt saada pisut aimu Universumi lõpu restoranis tekkivatest keelelistest ja muidu probleemidest.




Mõtlesin juba lõbustatult, kuidas ma niigi inglise keele ajavormide käes vaevlevatele lapsukestele koolis NEID ajavorme õpetan... 

Keelega lustimist on mujalgi, näiteks kui peategelastele pakutakse toreda nimega jooki. 


Pean tunnistama, et mul tekkis alles lõigu lõpus ahaa-elamus ja sain aru, millest nad räägivad. 

Loomulikult on planeetidel muudki huvitavat. Näiteks liftid, kelle intelligentsus põhjustab neile lõppkokkuvõttes ainult neuroosi. 


Ah, teate, lugege ise raamatut. Oma telliskivi pilti ma just paar postitust tagasi näitasin, panen siia hoopis eestikeelse väljaande, mida saate sõpradelt ja raamatukogust, sest isegi vanavaras tundub see igalt poolt läbi müüdud olevat. 





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Charles Baudelaire "Väikesed poeemid proosas"

Minu kokkupuude Charles Baudelaire'iga on olnud põgus ja jääb lausa nii kaugele kui mu  gümnaasiumipäevad. Ega ma peale "Kurja lill...