reede, 5. mai 2017

Wilkie Collins "Kuukivi"

Just eelmises postituses halasin, kui halb oli tõlge, siis nüüd tuleb siit hoopis teises helistikus laul.

Ma olen kunagi kauges nooruses "Kuukivi" lugenud. Mäletasin täpselt niipalju, et see tollal mulle meeldis, aga mitte midagi ei sisust ega tegelastest ma meenutada ei suutnud. Kuna tunne raamatu suhtes oli positiivne, siis võtsin ta rõõmsasti uuesti ette, kuigi sõber Piret oli minuga juba riielnud, et ingliskeelseid raamatuid tõlkes ei loeta (vt taas eelmine postitus, mis tema noomitused mulle vallandas).

Juba esimestest lehekülgedest oli selge, et siit tuleb üks meeldiv lugemine. Tegin selle rumala vea, et võtsin "Kuukivi" lugemiseks inglise keele riigieksamile kaasa. Oleks pidanud targem olema - sellises situatsioonis, mis nõuab haudvaikust, ei loeta ju sellist raamatut, mis iga viie minuti tagant naerma ajab. :D

Lühidalt - "Kuukivi" oli väga minu masti raamat. Kriminaalne lugu iseenesest, mis sellel peaaegu 500 leheküljel lahti rullub, on juba iseenesest põnev. Mind jäi painama see, et ma ei suuda meenutada, mis raamatut ma veel olen lugenud, kus kirjanik on kasutanud sama võtet - lugu jutustavad erinevad inimesed ja igaüks alustab sealt, kus teine pooleli jäi, sest neil on selle perioodi kohta rohkem teadmisi kui teistel. Ma olen tõesti hiljuti sellist raamatut lugenud, nii et te võite kõik mind aidata, kui keegi oskab.

Kuid tagasi Collinsi raamatu juurde. Niisiis, lugu huvitav ja jube vaimukalt kirjutatud. Minu kustumatu armastuse sütitas teener Betteredge, kelle elufilosoofia oli vaimustavalt võluv. Tema süü on suuresti ka minu kannatuste rada vaikust nõudval riigieksamil. Õudselt naljakas.

Ma tunnen suurt poolehoidu nende kirjanike suhtes, kes mitte ei suuda välja mõelda huvitavat lugu, aga ka kirjutavad nauditavalt. Nii saab nautida ju lausa kaht asja.

Siinkohal jõuan ma ka tõlke juurde. Kummardan sügavasti Krista Kaera ees. Lihtsalt suurepärane tõlge!!! See oli natuke nagu "Meistri ja Margaritaga" - mingitel hetkedel ei saagi aru, mida sa täpselt naudid, kas autori või tõlkija tööd. Aga leppigem siis kokku, et mõlemad olid äärmiselt head.

Märkisin Goodreadsis viie tärniga, mida juhtub harva. Kahju, et tõlkijatele eraldi tärne ei ole. Kohe annaks.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Lisa Unger "Pihtimused 19.45 rongis"

Jällegi üks sellistest raamatutest, mida ma tavaliselt ei loe. Psühholoogilised põnevikud krutivad vahel minu jaoks ebameeldivat pinget. Õnn...