Manni lugemisblogi

Minu esimene Maupassant. Ja jälle pean tunnistama, et midagi on minus niimoodi loodud, et Prantsusmaa ja prantslastega olen ma väga ühel lai...

Varraku aprilliraamat. Olen jätkuvalt väga tänulik!  Kui kuuled sõna "nõiaprotsess", siis ilmselt liigub mõte automaatselt keskaeg...

Minu kokkupuude Charles Baudelaire'iga on olnud põgus ja jääb lausa nii kaugele kui mu  gümnaasiumipäevad. Ega ma peale "Kurja lill...

Varraku märtsiraamat.  Gabriel García Márquezi peetakse hispaaniakeelse kirjanduse üheks suurimaks maagilise realismi esindajaks ja olgem au...

Hetkel viimane eesti keeles saada olev Doggerland, nr 6. Sedakorda on tegemist ekstsentrilise kunstniku kadumise looga. Asja ei tee sugugi k...

"Antiigikaupmehe surm", teine raamat Österleni mõrvade sarjast, on järjekordne näide sellest, kuidas mina näen ilusat raamatukaant...

 Doggerlandi raamat #5.  Oeh, kuidas see sari mulle ikka istub. Lugesin selle jälle paari päevaga läbi ja jõudsin õpetajatega reisil olles j...

"Kas kirjandus suudab tänapäeval muuta inimese elu? Noor prantsuse kirjanik Édouard Louis on tõestuseks, et see on veel võimalik,» märg...

Varraku jaanuariraamat.  "Elizabeth Finchi" esimene lehekülg haarab hoobilt ülikooli õppejõu Elizabeth Finchi monoloogiga värskete...

Kolleegiväljakutse #2 (raamatukoguhoidja soovitus) On isegi mõnevõrra huvitav, et minu lapse- ja noorpõlve lugemuse juures ei sattunud ...