Dave Hutchinson "Euroopa sügis"

Ma ei ole veel lugenudki raamatut, mille on kirjutanud mitte-eestlane või -soomlane ja mille peategelaseks oleks eestlane. Selle külje pealt vaadatuna oli "Euroopa sügis" täiesti omaette uudne lugemiskogemus. Kõigele lisaks oli see eestlus täitsa autentne ka veel.

"Euroopa sügis" on osa Hutchinsoni Euroopa-triloogiast ("Europe in Autumn", "Europe at Midnight", "Europe in Winter"), mille kõik osad on ka auhindu võitnud. "Euroopa sügis" ilmus 2014. aastal, nii et tegemist on ka täitsa uue raamatuga.

Hutchinsoni kohta on öeldud, et ta on ulmekirjanik - omal moel puudutab ka "Euroopa sügis" seda valdkonda kogu oma Kogukonna-jutuga, aga põhiliselt on see ikkagi selline vana hea spiooniraamat. Just nagu kõik need teised spioonilood, millega ma mitte kuidagi haakuda ei suuda. :D Minust küll spiooni ei saaks - kogu see lugu on nii segane, et ma ei suudaks neid ülesandeid sooritada. Iga väikest liigutust teeb erinev inimene, mitte keegi kellegi teise ülesannet ei tea - nii saabki kokku üks seosetute fraaside, komade ja mõttekriipsude jada, punkt tuleb raamatu lõpus ja sidesõnad on täiesti puudu.

Vabandan südamest spioonilugude austajate ees. Kirjutasin südametäiega ka Goodreadsi, et hunnik lappe, mida ühendavad lõdvad õmblused. Aga no see võib tõesti minu probleem olla. Auhinnatud raamat ei saa ju nigel olla. :D

Ühesõnaga, mina nautisin selles raamatus enim ikkagi kõike muud kui seda päris spiooniäkšönit.

Aa, muide - väga hea tõlge on! (Juhan Habicht) Eks tal oli mõnigi asi kergem tõlkida kui näiteks argentiinlastel. :P Ja kui ma siin just paar sissekannet tagasi esitasin endale retoorilise küsimuse, et kas bengallased on õige rahvuse nimetus, siis just "Euroopa sügisest" sain teada, et ei - bengalid on!