Kui oled harjunud Marple'i ja Poirot' lugudega, siis oli see pigem lahjavõitu. Esiteks oli seda lugedes raske hoomata, et autoriks on Christie. Küll ma mõtlesin ja mõtlesin, miks see nii "vale" tundub. Lõpuks mõtlesin välja - see ei olegi niivõrd krimiromaan kui seiklusjutt.
Peategelaseks on Anne, nutikas neiu, kes hakkab ajama lahendamata mõrva jälgi. Süžee oli iseenesest okei, kuigi minu jaoks isiklikult läks see lugu vahepeal väheke liiga keeruliseks, ei jõudnud enam kõiki neid nükkeid seal jälgida. Nagu mainisin, siis Anne'i enda seiklused on raamatus keskmes ja mõrvalugu on kuskil tagaplaanil. Deus ex machinaid oli ka siin ja seal, nii et vahepeal oli tunne nagu "Jane Eyre'i" lugedes, kui Jane kuskil tühjal nõmmel müstiliselt Rochesteri häält end hüüdmas kuulis - kaldus juba fantastika valdkonda.
Nii et nii kahju kui sellest ka poleks, on see minu meelest kõige ebahuvitavam (vähemalt minu jaoks) Christie teostest.
Aga kuna ma olen elus ka palju hullemaid raamatuid lugenud, siis kolm tärni ikka sai. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar